Oli kaunis hommik, kastemärg maapind ja kõrvus helisev linnulaul. Päike oma kuldsete kiirtega valgustas metsarada, kus ilus metshaldjas kõndis kaunis tume rohelises kleidis, mis lausa sulandus metsa rohelusse.

Lendleval sammul, juuste lehvides noppis metshaldjas kokku kõik kaunimad õied ja seadis need kimbuks kokku. Kimpu sai korjatud kipslille ja teisi valgeid õisi, mis sümboliseerisid puhtust ja süütust, metshaldja pühendumust armastusele.

Valgetele õitele lisaks leidis metshaldjas oma lemmikvärvi lilli nagu kanarbik, celosia jt punaka varjundiga roosakas-lillasid õisi, mis lisasid kimbule metshaldja südamesoojust ja kirge. Metsarohelised sõnajalad ja eukalüptid, peegeldasid elujõudu, lisades kimbule sügavaid tundeid ja võlu.

Lillekimpu imetlev metshaldjas mõistis, et see ei ole lihtsalt lillekimp, sellest kimbust kiirgas suurt õnne ja armastust. Päikesekiirtest valgustatud metsarada, mida mööda metshaljas kõndis oli juhatanud teda läbi maagilise muinasjutu metsa, mille lõpus ootas Teda elu armastus.

See oli eriline päev, see oli metshaldja pulmapäev! Seal Ta nüüd seisis justkui haldjas, puna palgel, ehteks võluv pruudikimp, käsikäes armastatuga nüüd edasi astuda saab uuel rajal!

Aitäh, et usaldasite ja olen väga rõõmus, et tulemus sai just selline nagu soovinud olite!